Kuumutusseadme ülekuumendaja positsiooni jaoks on kolm ühist paigutust, mida kirjeldatakse lühidalt järgmiselt.
Ülekuumendi paigaldamise eelis ülekuumendi sisselaskeavasse (küllastunud auru otsa) on see, et see suudab täielikult tagada ülekuumendi ja järgnevate seadmete ohutuse. Kuid inerts on reguleerimise ajal suurem, see tähendab, et jahutusvee koguse muutmine võtab kaua aega, kuni ülekuumenenud auru temperatuur muutub. Seetõttu ei ole aurutemperatuuri reguleerimine paindlik ja pinnatüüpi ülekuumendaja puhul moodustub suur kogus kondenseerunud vett ja jaotust ei ole lihtne ühtlustada, mis põhjustab suuri termilisi kõrvalekaldeid ja mõnikord isegi vett. ühendage üksik serpentiinitoru ja põletage. Halb toru.
Ülekuumendi paigaldatakse ülekuumendi väljalaskeavasse. Selle eeliseks on see, et sellel on tundlik reguleerimisvõime ja see võib kaitsta peamist aurutoru ja auruturbiini pärast ülekuumendajat. Kuid aurutemperatuur enne ülekuumendajat võib tunduvalt ületada normaalväärtust, mis ei mõjuta ülekuumendit ennast. .
Ülekuumendaja on paigaldatud ülekuumendi keskele, mis võib lasta auru läbida osa ülekuumendist ja seejärel üle kuumeneda ning lõpuks kuumutada lõpliku temperatuurini. Tavaliselt on ülekuumendaja paigutatud ülekuumendi kõrge temperatuuriga sektsiooni sissepääsu juurde ja kõrge temperatuuriga sektsiooni küttepind ei tohiks olla liiga suur. . See paigutus ühendab ülaltoodud kahe meetodi eelised, mis ei suuda mitte ainult ülekuumendit kaitsta, vaid ka paindlikumalt auru temperatuuri reguleerida.
Kuumutuspunkti valik on ülekuumendi asukoha probleem. Ülekuumenemispunktide valik põhineb kahel põhimõttel: üks on ohutus; teine on reguleerimise tundlikkus.